Oleme Türi Ühisgümnaasiumi 11.b klassi õpilased ning intervjueerisime Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigertit.
K: Alustaksime siis kõigepealt tutvustusega, et äkki räägite veidi endast ning teie rollist siin Malevas.
UP: Väga hea küsimus, Urmas Piigert nimeks, Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor ja minu ülesanne on koordineerida kaitseliidu noorkotkaste tegevust Järvamaal läbi oma vabatahtlikute juhtide.
K: Millal alustasite oma tööga ja kuidas?
UP: Et kõik siis ära rääkida pean alustama pikast eelloost, vabatahtliku tööga alustasin noorkotkana aastal 1994. detsemberis, olin noorkotkas ja 1995.aasta jaanuaris valiti mind rühmapealikuks ja sealt see tee on läinud, vahepeal vabatahtliku tööd teinud rühmapealiku, malevapealiku abina ja peale ajateenistust 1999.aastal ja peale tööd Kaitseväes kutsuti 2001. aastal siia korrapidajaks ja kui 2004. aastal minu eelkäija läks Harju Malevasse, sain noorteinstruktoriks ja vahepeal olen ka pool aastat Noorte Kotkaste peavanemat asendanud Tallinnas.
K: Miks olete just selle töö valinud, mis teid suunas just sellele tööle?
UP: Nagu ma enne juba mainisin, siis 1994. aastal, oli selle taga mu enda sõber Janis
Baranin, kes oli ennem juba kaitseliitlane ja noorkotkaste juht, siis tema mahitusel ja
eestvedamisel koolipingist tulime siia samasse majja ja täitsin avalduse. Sealt see töö
käima läks + veel sõjavägi andis kaasa, roll noorkotkaste maleva pealikuna. Jäime silma
ja nii see pakkumine 2004 tuligi.
K: Mis teid kõige rohkem motiveerib?
UP: Midagi ju peab olema mis motiveerib, kindlasti noorkotkad, poleks neid.. Mul on noorkotkaid üle maakonna 231 noorkotkast ja lisaks noortejuhid ning kindlasti tahe seda tööd teha. Muidugi peab olema ka tahe osaleda riigikaitses, ilma nende eelnimetatud komponentideta selle tööga hakkama ei saa.
K: Kas on või kui on siis kes on teie kõige suurem eeskuju?
UP: Otseseid eeskujusid nagu ei olegi kelle järgi juhinduda.
K: Milline on Kaitseliidu panus riigikaitsesse?
UP: Kaitseliidu panus on suur, Kaitseliit on Eesti turvavaip, Kaitseliit on kõikjal,
Kaitseliit teeb ka juba võrdväärsena koostööd meie liitlastega. Kindlasti on Kaitseliidul
oluline roll osaleda kohalikus elus, täna see juba toimub siin maakonnas. Tänagi käisime Türi
vallavanema juures jutul, et mis on Kaitseliidu plaanid edasiseks, see on nagu selline info
vahetamine, muidugi olen ma ka ise kevadpealinna toimkonna liige, nüüd peale valimisi Türi
Vallavolikogu majandus- ja turvaliskomisjoni liige.
K: Mida peab tegema, et kaitseliitu saada? Seda enam, et tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga.
UP: Esmalt tuleks tutvuda näiteks internetis Kaitseliidu kodulehega, kus on olemas ka kontaktid. Olles pärit siit Türilt või Paidest, siis saab läbi tulla maleva staabist, kus saab küsida küsimusi ja täita vastav avaldus, seejärel kompaniid teevad omad otsused ja malevapealik kinnitab. Liikmena lisanduvad ka kohustused, kaitseliitlastel tuleb tasuda 12. eurot aastas. Noortel liikmemaks puudub. Aastas tuleb läbida veel vähemalt 48 aktiivsustundi.
K: Liikmeks astumiseks tuleb veel läbida teatud kursused?
UP: Kaitseliitlastel tuleb läbida sõduri baaskursus.
K: Teistel pole vaja midagi läbida?
UP: Naiskodukaitsel on baasväljaõppe kursus ja noortel on natuke teisiti, neil on järgu- ja erikatsed.
K: Milline seis on nende liikmetega?
UP: Viimase kolmanda kvartali andmetel on kaitseliitlasi 618, naiskodukaitsjaid 155, noorkotkaid 231 ja kodutütreid 364, seega on Järva Malevas on 1368 liiget.
K: Mõeldes noorkotkastele ja kodutütardele, siis milline on pealekasv?
UP: Pealekasv on mõõdukas. Arvestame, et ühele juhile on paras 15-20 noort.
K: Kuidas suhtute riigikaitseõppese gümnaasiumis?
UP: Hästi suhtun, seda on vaja ja see peab olema, viiksin selle ka põhikoolidesse. Võiks olla vanuseti kohustuslik, see tuleb igati kasuks. Türi Ühisgümnaasiumis tegeleb sellega Lauri Lipp, jõudu ja jaksu talle, üritame ka omalt poolt abiks olla, näiteks laagrite osas.
K: Kui kaua Türi Ühisgümnaasiumis riigikaitse kursust korraldatud on?
UP: Seda peaks nüüd täpsemalt Lauri Lipu käest küsima, aga minu mäletamist mööda, 2005. aastal ta tuli ja 2006. aastal hakkas seda korraldama. Nii, et umbes 11 aastat.”
K: “Ühe sõnaga, kui koolimaja Türi Majandusgümnaasiumist ühisgümnaasiumiks üle läks, siis juba kursust korraldati.
UP: Jah.
K: Aga mis te arvate, miks ei ole põhikoolis seda teemat hetkel arendatud. Kas võib olla asi selles, et seal ei ole valikkursusi?
UP: Ma ei ole ausalt öeldes seda täpselt uurinud.
K: Vahepeal käiakse põhikoolis seda lihtsalt tutvustamas, aga sellist kui päris riigikaitse õpet seal ei ole.
UP: Ma arvan, et põhikoolis võiks see juba olla. Tegelikult võiks mingisugune õpe selle kohta olla igas astmes, vanuse järgi liigitatud. Põhikoolis aitab muidugi palju kaasa see kui ise noorkotkaks või kodutütreks tulla. Aga seda, miks ta ainult gümnaasiumis on, ei oska ma täpselt öelda.
K: Milline on teie arvates Türi Ühisgümnaasiumi ja Järva Maleva koostöö?
UP: Minu arust sujub meie koostöö väga hästi. Meie poolt on näiteks riigikaitse õpetaja olemas. Kui me tahame, kas laagrite või koosolekute jaoks ruumi, siis tuleb kool alati vastu ja aitab meid. Näiteks isadepäeval kui Noorte Kotkaste Türi “Hundi” rühma võrri sai Paides tutvustatud, mis oli kaitseväe poolt korraldatud, siis helistasin kooli, küsisin, kas valget lina piltide näitamiseks oleks võimalik laenata ja sain kohe kätte, ei olnud mingeid probleeme.
K: Kas sooviksite ka omalt poolt midagi lisada või soovitada, näiteks neile, kes ei ole veel liikmed?
UP: Ma ütleks lihtsalt Kaitseliidu ülema sõnadega, et kui Eesti põhiseadus ütleb, et eesti kodanikul on kohustus riigikaitses osaleda, siis eesti vabariigi kodanikul on õigus kaitsta oma riiki. Kasutage seda õigust. Ja, et seda õigust kasutada, neid oskusi saada, tuleks igal kodanikul panustada vastavalt oma oskustele ja võimalustele, riigikaitsesse ning kõige paremaks võimaluseks selle panuse andmiseks ongi läbi kaitseliidu.
K: Sellega oleks siis kõik. Aitäh!
Comentários